Vastlatrall

  Eestlaste vastlakommetes on kõige iseloomulikum liu­laskmine, millega taotleti head lina- ja kanepikasvu: mida pikem liug, seda pikem lina. Lina on vana ja väga vajalik kultuur niihästi meil kui ka naaberrahvastel. Liulaskmist saatsid lõbusad hüüded: linaliugu, pikka kiudu!

  Toimusid ka vastlasõidud. Vastlasõite tehti ka hobusega – ikka, mida pikem sõit, seda pikem lina.

  Traditsiooniliselt söödi hommikuks vastlaputru – tanguputru.
  Lõunaks või õhtuks oli vastlatoiduks herne- võioasupp ja seajalad.

  Meisterdati vastlavurre – Vanasti tehti vastlavurr seakondist, hilisemal ajal ka nööbist.
Vurri valmistasid pereisa ja suuremad poisid.
Kui vurr pöörleb kiiresti, hakkab see nagu kass nurru lööma.
Võisteldi pöörlemise ja peale – kelle vurr kauemini keerles, ilma et seisma jääks.

  Mängiti erinevaid vastlamänge – vastla kottiajamine; kada ajamine; Tuhkapoiss jne.

 

Related posts

Emakeelepäev muuseumis

Emakeele päeva tähistatakse 14. märtsil, juba 28 aastat. 14. märts valiti emakeelepäevaks kui Eesti esimese kirjaniku Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, kuid kirjutamiseks valis ta just eesti keele. Keele, mida 19. sajandi algul kutsuti lihtsalt maakeeleks. Palamuse muuseumis tähistame emakeelepäeva 14. märtsil kell 17.00. Külas stsenarist ja humorist Peep Pedmanson ning

Näitus “Peipsiveere keelerikkus”

Alates 27. veebruarist 2024 saab muuseumis näha uut näitust “Peipsiveere keelerikkus”, mis tutvustab Peipsimaa keelelist ja kultuurilist eripära läbi erinevate piirkondlike kõnepruukide.  Rändnäituse „Peipsiveere keelerikkus“ sisu loojaks on Mari Niitra ja kujundajaks Artur Kuus. Teadlaste oletusel võib Peipsi järve ümbrust pidada üheks muistseks läänemeresoome keskuseks, mis viimasel paaril aastatuhandel on olnud asustatud erinevate läänemeresoome