♦ Eestlaste vastlakommetes on kõige iseloomulikum liulaskmine, millega taotleti head lina- ja kanepikasvu: mida pikem liug, seda pikem lina. Lina on vana ja väga vajalik kultuur niihästi meil kui ka naaberrahvastel. Liulaskmist saatsid lõbusad hüüded: linaliugu, pikka kiudu!
♦ Toimusid ka vastlasõidud. Vastlasõite tehti ka hobusega – ikka, mida pikem sõit, seda pikem lina.
♦ Traditsiooniliselt söödi hommikuks vastlaputru – tanguputru.
♦ Lõunaks või õhtuks oli vastlatoiduks herne- võioasupp ja seajalad.
♦ Meisterdati vastlavurre – Vanasti tehti vastlavurr seakondist, hilisemal ajal ka nööbist.
Vurri valmistasid pereisa ja suuremad poisid.
Kui vurr pöörleb kiiresti, hakkab see nagu kass nurru lööma.
Võisteldi pöörlemise ja peale – kelle vurr kauemini keerles, ilma et seisma jääks.
♦ Mängiti erinevaid vastlamänge – vastla kottiajamine; kada ajamine; Tuhkapoiss jne.
