Uus näitus Palamuse muuseumis

Filmistseenidega, mis leiavad aset mõnes talukohas, on aegade jooksul kokku puutunud enamik Eesti režissööridest, operaatoritest ja filmikunstnikest. Ometi pole seni Eesti filmi lugu taluhoonete kaudu räägitud – ja vastupidi. Füüsilisest võttekohast on aga jäänud visuaalne jälg, mis on nähtav paljude põlvkondade publikule. Sageli filmide keskse tegevuskohana kannab maaarhitektuur kõige erinevamaid tundeid ja lugusid. Kaadrites nähtavad talud on isiklikud, dokumentaalsed, kunstilised, sümbolistlikud ja poliitilised. Eesti filmikunstis jäädvustatud maaarhitektuuri võib pidada lausa omaette nähtuseks, mis järjepidevalt loob ja visualiseerib Eesti talukoha ja laiemalt Eesti elu ühiskondlikku arhetüüpi.

Oleme näituse selgrooks valinud 13 tuntud ja armastatud linateost aastatest 1927–2019. Filme saadavad filmitegijate mälestused ja mõtted, mis on kogutud intervjuude käigus. Lisaks ajaloolistele fotojäädvustustele filmivõtetest eksponeeritakse näitusel filmimeeskondade töövahendeid: kunstnike originaalkavandeid ja tehnilisi jooniseid. Kolmest filmist on valminud ka maketid. Need on võttekohad, mis on nüüdseks jäädavalt kadunud: mahajäetud tareke filmist „Mehed ei nuta“, lapsepõlves saadud filmielamusest mällu sööbinud kollide laanehurtsik „Nukitsamehest“ ja innovaatilist tehnilist lahendust esindav Reinu kõrgendatud põrandaga talu „Novembrist“.

Nagu Arvo Kruusement on ühes intervjuus öelnud: „Kino tegemise ümber on rohkem kino kui kinos endas.“ Loodame, et muudame näitusega arusaama sellest, kuidas ollakse harjunud filme vaatama. Filmitegijate loomeprotsess ja mõtted aitavad väärtustada filmi kunstilise poole olulisust. Näitus juhib seeläbi tähelepanu maaarhitektuuri kui eraldiseisva kunstivormi märgilisusele Eesti filmiloomes.

Näitus on Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuse ja Eesti Filmimuuseumi koostööprojekt.

Idee autor: Elo Lutsepp
Kuraatorid: Maria Mang, Liis Serk
Kunstnik: Getter Vahar
Maketid: Roman Kuznetsov
Tekstid: Elo Lutsepp, Hanno Talving, Maria Mang, Liis Serk, Heiki Pärdi

Näituse valmimist on toetanud Eesti Kultuurkapital, Münchhausen Productions

Related posts

Fenno-Ugri rändnäitus “100 aastat iseseisvust”

Näitus tutvustab soome-ugri rahvaste püüdlusi rahvuslikuks iseolemiseks. Eelkõige käsitletakse eestlaste ja meie hõimurahvaste autonoomiate ning iseseisvuse kujunemist saja aasta eest. 1918. aastatel toimusid pöördelised sündmused kogu Venemaal ja Euroopas, lisaks Eesti, Soome ja Ungari iseseisvumisele saavutasid territoriaal-autonoomia Nõukogude Venemaa suuremad soome-ugri rahvad – karjalased, komid, marid, udmurdid ja mordvalased. Samas on näitusel ka märkimisväärselt palju

Anu Uudelti näitus

MEIE ANU NOBENÄPPU – SUKAVARDA VEERETAJA, HEEGELNÕELA LIIGUTAJA… Anule on kõige südamelähedasem kudumine ja heegeldamine. Selles valdkonnas ulatub Anu tutvusring ka Eestist kaugemale. Anu kodule on aastaid tagasi omistatud Vabariigi Presidendi poolt „Kaunima kodu“ tiitel. Tänase päevani on tema kodu kaunistatud nii seest kui väljast oma näputöö loominguga. Akende ees ripuvad oma kodukootud kardinad, laudadel

Töötuba “Tootsi helkivad maakerad”

Tule veeda tore päev vahvate tegevustega Palamuse muuseumis! Meisterdame koos “Kevade” teosest ja filmist tuntud Tootsi maakera – helkuri. Pimedal ajal ja halva nähtavuse korral on helkur iga jalakäija kohustuslik aksessuaar. Helkur on vahend inimese või muu objekti märkamiseks pimedal ajal. Olete oodatud!