Juba vanasti värviti mune siblulakoortega, kaselehtedega, madaraga ja kohvipaksuga. Hilisemal ajal on tulnud kasutusele vesivärvid ja munalakid. Preaegu on populaarsust kogumas vesipildid ja kleepsud. Palamuse muuseumis räägime kevadpühade erinevatest nimetustest ja kombestikust, mängime erinevaid rahvamänge ja loomulikult värvime sibulakoortega pühademune! NB! Võta kaasa palun toores muna, mille saab pärast värvituna kaasa.
Loe edasi
Näituse nimi: “Ilmavõsa rajaleidjad e. raskelt läbitav tihnik” Osalejad: Kadi Veesaar, Marita Lumi, Kätrin Beljaev Näituse teemaks on infokülluses orienteerumine ja kõikide ülesannete vahel laveerimine tänapäevases üleküllastunud inforuumis. Me liigume rööprähklejatena igapäevaste ülesannete vahel olles ettevõtja, ema, õppur, ravitseja, kunstnik, abikaasa jne. Selles kiire elutempoga maailmas seisame sageli silmitsi väljakutsetega, kuidas hallata mitmeid rolle
Emakeele päeva tähistatakse 14. märtsil, juba 28 aastat. 14. märts valiti emakeelepäevaks kui Eesti esimese kirjaniku Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, kuid kirjutamiseks valis ta just eesti keele. Keele, mida 19. sajandi algul kutsuti lihtsalt maakeeleks. Palamuse muuseumis tähistame emakeelepäeva 14. märtsil kell 17.00. Külas stsenarist ja humorist Peep Pedmanson ning
Alates 27. veebruarist 2024 saab muuseumis näha uut näitust “Peipsiveere keelerikkus”, mis tutvustab Peipsimaa keelelist ja kultuurilist eripära läbi erinevate piirkondlike kõnepruukide. Rändnäituse „Peipsiveere keelerikkus“ sisu loojaks on Mari Niitra ja kujundajaks Artur Kuus. Teadlaste oletusel võib Peipsi järve ümbrust pidada üheks muistseks läänemeresoome keskuseks, mis viimasel paaril aastatuhandel on olnud asustatud erinevate läänemeresoome
♦ Eestlaste vastlakommetes on kõige iseloomulikum liulaskmine, millega taotleti head lina- ja kanepikasvu: mida pikem liug, seda pikem lina. Lina on vana ja väga vajalik kultuur niihästi meil kui ka naaberrahvastel. Liulaskmist saatsid lõbusad hüüded: linaliugu, pikka kiudu! ♦ Toimusid ka vastlasõidud. Vastlasõite tehti ka hobusega – ikka, mida pikem sõit, seda pikem lina. ♦
Kirjandus on inimeste ja põlvkondade ühendaja, sest hõlmab kogu rahvast, erinevaid vanuse- ja ühiskonnagruppe. Emakeelse ilukirjanduse lugemine rikastab sõnavara, aitab mõtestada ümbritsevat maailma ja sõnastada oma kujutlusi viisil, mida ei võimalda ükski teine kunstivorm. Kirjanduse mõju inimese vaimsele võimekusele ning kultuurilisele seotusele on hindamatu.
Palamuse muuseumis saab näha tulmenäitust. Näitusel saab näha 2023 aastal muuseumile annetatud esemetest. Näituse plakati kujunduses on kasutatud Palamuse operetirühma „Orpheus põrgus“ lauluproov Palamusel fotot, mis on muuseumile annetatud. Olete oodatud!