Maalimise töötuba juhendab Kätrin Beljaev Kestus 1,5 – 2h Töötoas saab osaleda kuni 10 inimest Registreerimine 7760514 või info@palamusemuuseum.ee Töötoas kasutame 24 x 30 cm väikeseid maalialuseid ja akrüülvärve. Juhendajal on ette valmistatud mõned inspiratsioonivariandid, aga soovi korral võib ka ise välja printida tavalisele koopiapaberile mõne detaili, mida oma maalil kasutada. Detaili all mõeldakse
Ühel maikuu laupäeval aastas avavad mäluasutused enda uksed erilisel ajal, et tähistada üle-euroopalist muuseumiööd. Erinevalt rahvuslusest, identiteedist, lõimumisest, sotsiaalsest kihistumisest jm on vabaduse teema meile kõigile oluline! Sel aastal on muuseumiöö teemaks „Öös on vabadust“, mis aitab igaühel meist mõtestada ja jagada nii oma kui ka meie lugu. See omakorda sobib hästi kokku kultuuririkkuse aastaga! Palamuse
Tähelepanu! Ehtenõela töötuppa on vajalik eelregistreerimine! 7760514 või info@palamusemuuseum.ee Ehtenõel on ajalooliselt olnud Eesti naise ehtelaekas juba nooremast pronksiajast peale. Ehtenõela on kasutatud üsna praktilistel eesmärkidel – näiteks kleidi detailide kinnituseks, kaunistuskettide kinnitamiseks rinnale, kui ka iseseisva kaunistusena (rinnanõel). Töötoas vaatame erinevaid ehtenõelade variante ja nende tegemise võimalusi. Valmistame nö proovinõela vasest või messingust ja
Juba vanasti värviti mune siblulakoortega, kaselehtedega, madaraga ja kohvipaksuga. Hilisemal ajal on tulnud kasutusele vesivärvid ja munalakid. Preaegu on populaarsust kogumas vesipildid ja kleepsud. Palamuse muuseumis räägime kevadpühade erinevatest nimetustest ja kombestikust, mängime erinevaid rahvamänge ja loomulikult värvime sibulakoortega pühademune! NB! Võta kaasa palun toores muna, mille saab pärast värvituna kaasa.
Näituse nimi: “Ilmavõsa rajaleidjad e. raskelt läbitav tihnik” Osalejad: Kadi Veesaar, Marita Lumi, Kätrin Beljaev Näituse teemaks on infokülluses orienteerumine ja kõikide ülesannete vahel laveerimine tänapäevases üleküllastunud inforuumis. Me liigume rööprähklejatena igapäevaste ülesannete vahel olles ettevõtja, ema, õppur, ravitseja, kunstnik, abikaasa jne. Selles kiire elutempoga maailmas seisame sageli silmitsi väljakutsetega, kuidas hallata mitmeid rolle
Emakeele päeva tähistatakse 14. märtsil, juba 28 aastat. 14. märts valiti emakeelepäevaks kui Eesti esimese kirjaniku Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, kuid kirjutamiseks valis ta just eesti keele. Keele, mida 19. sajandi algul kutsuti lihtsalt maakeeleks. Palamuse muuseumis tähistame emakeelepäeva 14. märtsil kell 17.00. Külas stsenarist ja humorist Peep Pedmanson ning
Alates 27. veebruarist 2024 saab muuseumis näha uut näitust “Peipsiveere keelerikkus”, mis tutvustab Peipsimaa keelelist ja kultuurilist eripära läbi erinevate piirkondlike kõnepruukide. Rändnäituse „Peipsiveere keelerikkus“ sisu loojaks on Mari Niitra ja kujundajaks Artur Kuus. Teadlaste oletusel võib Peipsi järve ümbrust pidada üheks muistseks läänemeresoome keskuseks, mis viimasel paaril aastatuhandel on olnud asustatud erinevate läänemeresoome