Vastlatrall

  Eestlaste vastlakommetes on kõige iseloomulikum liu­laskmine, millega taotleti head lina- ja kanepikasvu: mida pikem liug, seda pikem lina. Lina on vana ja väga vajalik kultuur niihästi meil kui ka naaberrahvastel. Liulaskmist saatsid lõbusad hüüded: linaliugu, pikka kiudu!

  Toimusid ka vastlasõidud. Vastlasõite tehti ka hobusega – ikka, mida pikem sõit, seda pikem lina.

  Traditsiooniliselt söödi hommikuks vastlaputru – tanguputru.
  Lõunaks või õhtuks oli vastlatoiduks herne- võioasupp ja seajalad.

  Meisterdati vastlavurre – Vanasti tehti vastlavurr seakondist, hilisemal ajal ka nööbist.
Vurri valmistasid pereisa ja suuremad poisid.
Kui vurr pöörleb kiiresti, hakkab see nagu kass nurru lööma.
Võisteldi pöörlemise ja peale – kelle vurr kauemini keerles, ilma et seisma jääks.

  Mängiti erinevaid vastlamänge – vastla kottiajamine; kada ajamine; Tuhkapoiss jne.

 

Related posts

Koolivaheaeg Palamuse muuseumis

Palamuse muuseum kutsub külla 20. ja 21. oktoober, mõlemal päeva kell 12.00 Kas tead, kuidas nägi välja su vanaema Aabits? Tule avasta, kuidas tähed ja lood on ajas muutunud! Kõigepealt uurime  koos juhendajaga vanas koolimajas, millised aabitsad on olnud läbi aegade nii Eestis kui mujal, ja siis teeme uues majas ise päris oma Aabitsa

Rahvusvaheline näitus “Aabits kui ühiskonna peegel”

Näituse avamine 18.september kell 16.00 Rahvusvaheline näitus „Aabits kui ühiskonna peegel“ valmis koostöös Läti, Ukraina, Sloveenia, Saksamaa ja Itaalia koolimuuseumidega. Külastaja saab ülevaate aabitsate kujunemisloost ning erinevate ajalooliste perioodide mõjust raamatule. Näitus on jagatud viieks osaks: aabitsate esimesed trükid, aabitsad 19. sajandil, 20. sajandi alguses, peale Teist maailmasõda ning tänapäevased aabitsad. Lugemisnurgas ootavad lehitsemist erinevatest