Vastlatrall

  Eestlaste vastlakommetes on kõige iseloomulikum liu­laskmine, millega taotleti head lina- ja kanepikasvu: mida pikem liug, seda pikem lina. Lina on vana ja väga vajalik kultuur niihästi meil kui ka naaberrahvastel. Liulaskmist saatsid lõbusad hüüded: linaliugu, pikka kiudu!

  Toimusid ka vastlasõidud. Vastlasõite tehti ka hobusega – ikka, mida pikem sõit, seda pikem lina.

  Traditsiooniliselt söödi hommikuks vastlaputru – tanguputru.
  Lõunaks või õhtuks oli vastlatoiduks herne- võioasupp ja seajalad.

  Meisterdati vastlavurre – Vanasti tehti vastlavurr seakondist, hilisemal ajal ka nööbist.
Vurri valmistasid pereisa ja suuremad poisid.
Kui vurr pöörleb kiiresti, hakkab see nagu kass nurru lööma.
Võisteldi pöörlemise ja peale – kelle vurr kauemini keerles, ilma et seisma jääks.

  Mängiti erinevaid vastlamänge – vastla kottiajamine; kada ajamine; Tuhkapoiss jne.

 

Related posts

Theodor Luts 130

14. augustil kell 17:00  Palamuse muuseumi peamaja filmisaalis Tänavu möödub 130 aastat Eesti filmiloo ühe olulisema suurkuju Theodor Lutsu sünnist. Tule tähista seda tähtpäeva koos meiega Palamuse muuseumis, avastades tema põnevat elukäiku, loomingut ja hindamatut panust Eesti filmiajalukku. Oled oodatud meenutama meest, kelle looming on jätnud püsiva jälje meie kultuurilukku!