Eriprogramm “Köster ja teised”

 

Kas teadsite, et Tõnissone oli tegelikult kaks? Või et Kiire tegelaskuju päriselt olemas polnudki? Köster Julk-Jüri tegelaskuju on Oskar Luts oma raamatusse kirja pannud aga õige naljakalt: „Köster oli lühike, paks, nüride vurrudega ja kuri kui peletis ise …“ Tegelikult oli Aleksander Georg Nieländer (1844–1917) pikemat kasvu, vuntside, pruunide silmade ja väikese suuga kiilaspäisusele kalduv mees. Päriselt ta nii paha inimene ei olnud, aga äkiline iseloom oli tal küll.

 

Palamuse muuseumi ja Jõgeva linna teatri õhtune eriprogramm viib külastaja ringkäigule, tutvustades „Kevade“ algkujusid ning raamatu- ja filmitegelasi läbi tõelisuse ja fantaasia. Köstrile ja tema ametikohustustele pöörame aga suuremat tähelepanu. Pärast muuseumi peamaja ja kooliruumidega tutvumist saate köstri saalis vaadata katkendeid Andrus Kivirähki näidendist „Köster“, mida esitab Jõgeva harrastusnäitleja Janek Varblas. See pole talle esimene kokkupuude Kivirähki loominguga – eelmisel aastal tuuritas mööda Eestit tema mängitud Mauno lavastusest „Aabitsa kukk“, kus peategelaseks sootuks teistsugune karakter. Nüüd on aga „Köster“ maandunud lausa enda kodus, sest just neis tubades päris köster omal ajal elaski.

Seda koolijuhataja pihtimuslikku ülestunnistust „Kevade“ tegelaste ja eelkõige tema enda kohta saab kaeda alates 9. oktoobrist kuni 31. oktoobrini kaheteistkümnel korral. Õhtu jooksul tuuakse vaatajate ette mitmeid valikvastustega küsimusi. Kas meis endis, õpetajais, koolijuhtides või lapsevanemates, ei peitu samuti üks köster, kes on endale justkui paksu naha peale tõmmanud ja minetanud endas rõõmsameelse lapse? Või ongi see – „köstriks muutumine“ – lapsepõlvest väljakasvamise paratamatus?

 

Kuna saalis palju ruumi ei ole, pääsevad programmis osalema vaid eelnevalt registreerunud. Registreerida saab end hõlpsasti telefoni teel 776 0514. Pääsmete eelmüük toimub samuti vaid muuseumis. Tavapääse maksab osalejale 10 eurot, kooliõpetajatele (ja ka köstritele) 9 eurot. Kogu programm kestab kaks tundi.

 

Oskar Luts on öelnud, et suurem osa „Kevade“ tegelastest ja sündmustest on kirjaniku enda kujutluse vili. Meil on vaid au neid läbi tänase elu prisma tõlgendada ja vaatajatel võimalus see lahti mõtestada.

 

Related posts

Oskar Luts- rahvamees, kes armastas nalja!

  R. Tiituse karikatuur. Oskar Luts jätkab vahepeal katkestatud apteekriametit. Ta hakkab müütama mürgipille ja naerugaasi, kellele mürgipille, selle jätame saladuseks, naerugaasi aga kõigile. On ju praegu naeruvõimalused väga piiratud. Oskar Luts – rahvamees, kes armastas nalja. Tiina Kivits Ettekanne Kui usaldada vene kirjanduskriitiku Vissarion Belinski arvamust, et „huumor on samapalju mõistus kui

Oskar Lutsu koolitee

Tiina Kivits Ettekanne Oskar Luts Reaalkoolipäevil 1899-1902 „Kui Arno isaga koolimajja jõudis …“ Oskar Lutsu „Kevades“ on kirjanik Arno kaudu andnud edasi enda mõtteid ja tundeid. Kas Oskar tuli kooli isaga? Änkküla koolmeister käinud kord Oskari isa juures saapaid tellimas, kontrollinud Oskari lugemisoskust, kiitnud selle heaks ja leidnud, et Oskar võiks

KUI SA TERVET PÄEVA PALAMUSEL OLLA EI JÕUA, OLE POOL…

Loe originaal artiklit “Õpetajate Lehes” , mis ilmus 14.12.2018 Aili Kalavus muuseumipedagoog Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum Foto: Jan Henrik Pärnik Enamik Eestis elavaid inimesi on Tootsi ja tema kaaslastega tuttav nii raamatute kui ka filmide kaudu. Paljudele on tuttav ka vana kihelkonnakoolimaja ehk nn Tootsi koolimaja, mis alates 8. detsembrist on taas külastajatele